Vundamendi täislahendus: taldmikust kuni krohvini
Kiirem, lihtsam , säästlikum ja vastupidavam
On teadatuntud tõde, et halvasti tehtud vundamendile korralikku hoonet ei ehita, sest vundament on hoone oluline aluskonstruktsioon ja selle ehitusse ei tohi suhtuda kergekäeliselt. Vundamendi lahendusi on erinevaid ning valiku peab tegema projekteerija lähtuvalt pinnase tüübist, ehitatava hoone suurusest ja materjalide valikust. Väiksemate hoonete (eramud, rida-, paaris- ja väiksemad kortermajad) puhul on enamlevinud kaks vundamendi lahendust: plaatvundament ja lintvundament. Kui pinnase omadused ja ehitatava hoone konstruktsioon võimaldavad, siis on lihtsam lahendus ehitada hoonele lintvundament, mis koosneb vundamendi taldmikust ja müürist. Maa sees olevad konstruktsioonid peavad vastu pidama sademetest ja pinnases oleva veesurvest tingitud mõjudele ning selleks tuleb vundamendile teha hüdroisolatsioon. Kõige enam ohustavad Eesti muutuvas kliimas vundamenti lisaks niiskusele veel maapinna külmakerked. Samuti on soojakaod läbi soojustamata soklite, keldriseinte ja põrandate märkimisväärsed. Soojustusmaterjalid peavad taluma niiskuse ja veeauru difusiooni, niiskuse perioodilist külmumist-sulamist pinnases ning pinnase liikumisest ning külmakergetest tulenevaid pingeid. Sokkel on pritsmevee mõjuala, kus krohvid peavad taluma oluliselt suuremat niiskuskoormust ning samuti pidama hästi vastu külmatsüklitele. Kuna vundament peab vastu pidama aastakümneid ja rohkemgi, siis on väga oluline olla teadlik kõikidest vajaminevatest materjalidest ja ehituskihtidest. Selle juures on võimalik vastupidav vundament ehitada kiirelt ja lihtsalt ning seejuures ka säästlikult.
Fibo plokkidest taldmik ja müür
Vundamendi taldmik tehakse reeglina betoonist. Eramute puhul jääb taldmiku laius üldjuhul vahemikku 500-700 mm. Kui umbes poole meetri laiune taldmik on piisav seintelt tuleva koormuse vastu võtmiseks, on otstarbekas betoontaldmik asendada Fibo taldmikuplokkidega. Taldmiku plokid laotakse tihedalt üksteise vastu ja vertikaalvuugis segu ei kasutata, ploki peal olev süvend armeeritakse ja betoneeritakse. Armeerimiseks võib kasutada 10-16 mm armatuurvardaid. Fibo taldmikuploki kasutamisel on betooni kulu suhteliselt väike, seetõttu on lihtne betoneerimiseks kasutada valmis kuivbetooni weber S-100, mida kulub 6 L (12 kg) ploki kohta.
Kuna Fibo plokid on tugevad ja külmakindlad, sobivad need väga hästi lintvundamendi ehitamiseks. Vundamendi müüri võib laduda nii Fibo 3 kui Fibo 5 plokkidest. Plokitüübi valikul on määravaks teguriks seintelt vundamendile langev koormus ja selle arvutab reeglina projekteerija. Lihtne nõuanne on, et kui kandva välisseina ehitamiseks kasutatakse Fibo 3/200 mm plokke (survetugevus 3 MPa), siis reeglina sobib sama plokk ka vundamendi ehitamiseks. Fibo plokkidest vundamenti laotakse nagu tavalist Fibo seinagi, kuid mõningad erinevused ja soovitused siiski on. Esimene soovitus on vundamendi müüri tihedamalt armeerida ja paigutada armatuur igasse teise horisontaalvuuki. Põhjus on selles, et see aitab vastu võtta pinnase tagasitäitmisel tekkivat survet ning seeläbi ära hoida võimalikke pragusid. Armeerimiseks sobib hästi bi-armatuur, mis asetatakse ladumise käigus horisontaalsetesse vuukidesse mördikihi sisse. Kindlasti tuleb bi-armatuur paigaldada esimese plokirea peale ja viimase plokirea alla. Teine soovitus on laduda vundamendi viimane rida Fibo U-plokkidest. U-plokid laotakse üksteisega tihedalt kokku nii, et vundamendi ülemisse serva kogu perimeetri ulatuses tekiks „renn“, mis armeeritakse ja betoneeritakse. Armeerimiseks piisab üldjuhul 2-3 armatuurvardast läbimõõduga 8-12 mm ja betoneerimiseks sobib betoon weber S-100. U-plokkide eelis betoonvöö ees on see, et ei ole vaja teha eraldi raketist ja betooni kulub oluliselt vähem.
Kokkuvõtteks on fibost ehitatud vundament hea kandevõimega ning seda on lihtne paigaldada ja hoiab kokku tunduvalt ka betooni kulu. Eriti oluliseks muutub see just keldriga vundamendi ehitamisel. Fibo plokkide abil saab ehitada maja valmis vundamendi taldmikust kuni räästani.
Enne hüdroisolatsiooni pealekandmist peab kontrollima vundamendi konstruktsiooni üldist seisukorda. Vanade ehitiste renoveerimisel tuleb eemaldada lahtised ja pudedad segukihid kuni tugeva aluspinnani. Aluspind peab olema puhas, tugev ning tolmuvaba. Seega tuleb eelnevalt naket halvendavad ained eemaldada, nt tsemendipiim, õli, segu jäägid. Õhu-, segu- ja pinnatemperatuur peab olema vahemikus +1°C kuni +35°C, pind ei tohi olla märg (võib olla kergelt niiske) ega jäätunud. Kuna weber.tec mastiksid on väga heade pragude sildamise võimetega siis väiksemad praod või vuugivahed , mis ei oma konstruktiivselt tähendust võib jätta tähelepanuta. Praod, mis ületavad 5 mm tuleb eelnevalt täita või tasandada kasutades tihendussegu weber.tec 933 või polümeerset tsementkrohvi weber.vetonit 137. Tugeva nakke saavutamiseks hüdroisolatsiooni ja aluspinna vahel tuleb esmalt pinnale kanda nakkekiht. Nakkekihi tegemiseks kaetakse ettevalmistatud aluspind bituumen emulsiooniga weber.tec 901, mida tuleb lahjendada veega käsitsi paigaldamisel 1:10, pihustiga peale kandmisel 1:15-le.
- Lihtne kasutada
- Väike tööjõukulu
- Plokkide mõõdud ühtivad, mis muudab paigaldamise lihtsaks
- Müürisegu kokkuhoid
- Ladumise kiirus
- Seina sirge joone hoidmine
- Vähem vuuke
- Siledam seinapind
- Viimistlusmaterjalide kokkuhoid
- Sein saab kiiremini valmis ja soodsamalt viimistletud
- Ehitusega saab hakkama ka tavainimene
Miks ja kuidas teha vundamendile hüdroisolatsioon?
Hoonete ehitamisel tuleb arvestada, et suur osa konstruktsioonist hakkab paiknema maapinnaga kokkupuutes. Sõltuvalt asukohast peavad maa sees olevad konstruktsioonid vastu pidama sademetest ja pinnases oleva veesurvest tingitud mõjudele – niiskus võib lõhkuda hoone konstruktsiooni ning vähendab selles hoones elevate inimeste heaolu. Usaldusväärse vettpidava vuukideta hüdroisolatsiooni saavutamine ei ole ülearu keeruline ja aeganõudev tegevus, selleks tuleb lihtsalt valida õiged materjalid ja vahendid.
Hüdrosiolatsiooni tegemiseks vajalike materjalide valimine võib olla teinekord üsna keerukas, sest pakutakse väga erinevaid lahendusi. Vettpidava vundamendi hüdroisolatsiooni ehitamise oluliseks lähtepunktiks on vundamendikonstruktsiooni veekoormuse kindlaksmääramine. Arvestusliku veekoormuse järgi saab valida sobiva hüdroisoleeriva materjali ning sellele vajaliku kihipaksuse. Saadaval on mitmed erinevad materjali tüübid ning metoodikad, alates pinnale kuumutatavast SBS rullmaterjalist kuni erinevate võõbatavate või masinaga pihustatavate bituumenmastiksiteni. Paigalduse lihtsusest, ohutusest ja tulemuslikkusest lähtudes tasub alati eelistada mastikseid, mis tagavad õmblusteta veetõkkekihi terve vundamendi ulatuses ning kindlustavad erinevate läbiviikude veepidavuse. Mastiksite valikul tuleb arvestada vundamendi asukohta, sügavust, pindala, mille alusel saab eelnevalt valida paigaldusmeetodi. Bituumenmastiksid on kasutatavad mistahes mineraalsetel aluspindadel. nt. betoon, Fibo plokk, gaasbetoonplokk, tellis, tsementkrohv, paekivi jne. Samuti saab nendega erinevaid bituumen aluspindu renoveerida.
Enne hüdroisolatsiooni aluspinnale pihustamist või käsitsi kandmist tuleb see kruntida, et tagada hüdroisolatsioonikihi nakkuvus. Nakkekrundina kasutatakse universaalset lahustivaba bituumenemulsiooni weber.tec 901 lahust, mis on nii masinaga pihustatav kui ka rulli või harjaga pealekantav materjal. Pihustiga pealekandmisel on weber.tec 901 ja vee suhe 1:15, käsitsi pealekandmisel 1:10-le, mis tähendab, et kulu on kõigest 15-30 ml/m2. Kuna weber.tec 901 näol on tegemist väga kõrge bituumeni kontsentratsiooniga emulsiooniga saab seda lahjendatuna kasutada nii krundina kui ka lahjendamata kujul iseseisva isoleeriva ning vee eest kaitsva kihina erinevatel stabiilsetel pindadel. Lisaks on võimalik kasutada krundina seda ka katustel rullmaterjali alla. Toode weber.tec 901 on lahustivaba, vastupidav happelistele ja aluselistele ainetele ja kõrge vastupidavus leelissoolade toimele.
Pärast nakkekrundi kuivamist tuleb kõik konstruktsiooni paisumisvuugid allpool maapinda isoleerida hüdroisolatsioonilindiga weber.tec Superflex B240. Paigaldamiseks kasutada bituumenmastiksit, mis tuleks kanda paisumisvuugi mõlemale servale ning selle sisse suruda lint. Seejärel katta lint pealtpoolt järjekordselt bituumenmastiksiga. Samuti tuleb tasandada ja siluda kõik sise- ja välisnurgad ning torustiku läbiviigukohad. Torude läbiviigukohtades on soovitatav hüdrostaatilist rõhku avaldava vee kaitseks hüdroisolatsiooni ehitamisel kasutada lamineeritud mansetiga valmiselemente, mis tagavad nurkade kvaliteetse ja lihtsamalt paigaldatava isolatsiooni.
Bituumenmastiksite (webertec Superfelx 10 ja webertec Superfelx 100S) näol on tegemist 2-komponentsete materjalidega, mis tähendab, et ennem nende kasutamist tuleb pakendis olev pulbriline komponent lisada vedelale komponendile ning segada see elektritrelliga kuni homogeense ja tükke mittesisaldava segu saamiseni. Vedeliku ja pulbri vahekorda korrigeeritakse vastavalt vajadusele. Väiksemate koguste valmistamisel tuleb jälgida pakendil antud juhiseid komponentide vahekorra osas. Valmis segatud materjal tuleb ära kasutada 1 kuni 2 tunni jooksul, vastasel juhul see tahkub ja muutub kasutuskõlbmatuks. Antud tooted on lahustivabad ning seega ei kõrveta ka EPS ja XPS plaate. Seega on võimalik seda kasutada ka juba soojustatud vundamendiseinte hüdroisoleerimiseks.
Väiksemate pindade puhul ning samuti kui pihustamise teel paigaldamine pole soovitav või võimalik tuleb kasutada bituumenmastiksit weber.tec Superflex 10, milles sisalduvad polüstürooli graanulid aitavad hoida vajalikku kihipaksust paigaldamisel. Käsitsi paigaldamisel kasutades weber.tec Superflex 10 tuleks alustada nakkekihi paigaldamisest krohvimise meetodil (kihipaksus mitte üle 1 mm). Selleks tuleb siluriga suruda tugevasti bituumenmassi vastu aluspinda, et täita poorid täielikult ja tagada 100% nakkumine aluspinnaga järgnevatele kihtidele. Teise kihiga saavutatakse nõutav hüdroisolatsioonikihi paksus (3-4 mm).
Kõige kiiremaks ja lihtsamaks paigaldamise võimaluseks suuremate pindade ning ka kitsama paigaldusruumi korral, on pihustatav materjal, mis tagab väga ühtlase kihi ning äärmiselt kiire teostuse. Selleks sobib bituumenmastiks webertec Superflex 100S, mis on väga elastne, hea nakkuvuse ning pragude sildamise võimega 2-komponentne materjal. See on vastupidav vananemisele ja vees ning pinnases leiduvate agressiivsete ainete poolt tekitatavatele kahjustustele ning lisaks on see ka radooni takistavaks materjaliks. Toode on spetsiaalselt pihustamiseks sobilik, sest on vedelam ning kihipaksus saab olla ka õhem, kaotamata seejuures oma elastsust. Suuremate pindade puhul saab bituumenmastiksit aluspinnale pihustada võimsa pumbaga nagu Wagner PlastCoat 1030E, mis üllatab oma võimsuse, lihtsa kasutatavuse ja puhastusega. Superflex 100S ei tekita ummistusi seadmes ega voolikutes, kuid peale kasutamist on vaja veega seade ja selle voolikud läbi pesta.
Esimene hüdroisolatsioonikiht paksusega kuni 3 mm tagab konstruktsiooni kaitse pinnaseniiskuse, aga mitte hüdrostaatilist rõhku tekitavates konstruktsioonides. Vundamendile hüdrostaatilist rõhku avaldava põhjavee või pinnasesse koguneva vee eest kaitsva hüdroisolatsiooni ehitamisel tuleb esimesele värskele weber.tec Superflex 10 või Superflex 100S kihile paigaldada armeerimiskangas weber 397 ning pärast esimese kihi kuivamist (tavatingimustes 24 tundi) kanda armeeritud kihile veel peale, 2-3 mm paksune hüdroisolatsioonikiht. Vastavalt aluspinna eripärale ning pinnasevee survele. Leeliskindlat klaasfiibervõrku kasutatakse nurkades ja servades ning survelise vee korral terves ulatuses (võrk paigaldatakse kahe kihi vahele). Samuti tuleb veelkord tasandada ja siluda kõik sise- ja välisnurgad ning torustiku läbiviigukohad. Torude läbiviigukohtades on soovitatav hüdrostaatilist rõhku avaldava vee kaitseks hüdroisolatsiooni ehitamisel kasutada lamineeritud mansetiga valmiselemente, mis tagavad nurkade kvaliteetse isolatsiooni.
Kuna bituumenmastiksid (Superflex 10 ja Superfelx 100S) ei sisalda lahusteid ja omavad väga häid liimimisomadusi saab neid kasutada ka soojustusmaterjali liimimiseks. Selleks kantakse soojustusplaadi tagumisele küljele mastiks ning seejärel surutakse plaat paika. Niiviisi talitades hoitakse kokku aega ning pole vaja teha kulutusi eraldi spetsiaalsetele liimidele ja tüüblitele.
Weber.tec 901
Krunt vundamendile ja katusele
- Käsitsi või masinaga
- Õhuke kiht
- 0,015-0,030 l/m2
- +4 °C...+35 °C
- u. 60% kuivamisjärgne jääk
- Sobilik ka ilma lahjendamata eraldiseisvalt isolatsiooniks ning krundina katusel rullmaterjali alla.
Superflex 10
Hüdroisolatsioon käsitsi
- Käsitsi
- min. 3mm (2 kihti)
- 3,5-4,5 l/m2
- +1 °C...+35 °C
- > 90% kuivamisjärgne jääk
- Sisaldab vahtpolüstürooli graanuleid, mis aitavad hoida min. kihipaksust
Superflex 100S
Hüdroisolatsioon masinaga
- Masinaga
- min. 3mm (1 kiht)
- 3,5-4,7 l/m2
- +1 °C...+35 °C
- > 85% kuivamisjärgne jääk
- Ei tekita ummistusi pihustusseadmetele
Vundamendi soojustamine
Kõige enam ohustavad Eesti muutuvas kliimas vundamenti lisaks niiskusele veel maapinna külmakerked. Samuti on soojakaod läbi soojustamata soklite, keldriseinte ja põrandate märkimisväärsed. Talvel jäätub maapind sõltuvalt pinnasest kuni 1,2 meetri sügavuseni, mille tulemusel paisub külmunud vesi maapinna sees ning külmakerked hakkavad lõhkuma maja konstruktsiooni. Vundamentide soojustamine eeldab alati korraliku hüdroisolatsiooni olemasolu või siis selle täiendavat paigaldamist. Pole olemas alaliselt kuiva pinnast. Maapinnas on alati niiskust, olles pärit osaliselt sademetest, osaliselt pinnaseveest. Keldri välisseinte soojustamine säästab energiat ning parandab oluliselt ruumi sisekliimat.
Vundamentide ja soklite isoleerimiseks sobivad materjalid, mille veeimavus on praktiliselt olematu ja mis taluvad pinnases peale niiskuse ka veeauru difusiooni, niiskuse perioodilist külmumist-sulamist pinnases ning pinnase liikumisest ning külmakergetest tulenevaid pingeid. Samuti peavad nad säilitama oma soojapidavus- ja tugevusomadusi aastakümneid rasketes oludes, peavad vastupidama pinnases kasvavatele taimejuurtele. XPS foam soojustusplaadid vastavad kõikidele neile eelpool nimetatud tingimustele. Tavajuhtudel, kui keldriseinte taguseks täitematerjaliks saab olema kruus või liiv, kasutatakse keldriseinte soojustamiseks tavalisi XPS 250 foam SL plaate. Kui aga kasutada tagasitäiteks sama olemasolevat pinnast, et vältida pinnasemasside transportimist, tuleks kasutada dreenivate soonte ja geotekstiiliga kaetud PM XPS 300 foam SL soojustusplaate.
XPS foam on BEWI Synbra poolt ekstrudeerimismeetodil (surve all vormi pressimine) valmistatud vahtpolüstüreenist isolatsioonimaterjal. XPS foam on keskkonnasõbralik materjal, mille tootmiseks ei kasutata CFC-d, HCFC-d, HFC-d ega muid osoonikihti hävitavaid gaase. Materjali kärje täitegaasiks on tavaline õhk. Maksimaalne kasutustemperatuur on 75°C. XPS foam soojustusplaate kasutatakse eelkõige konstruktsioonides, kus soojustusel on vaja vastu pidada pikaajalisele koormusele, veeauru difusioonile, niiskusele ja survelisele veele, pinnase korduvale külmumistele ja sulamistele. Seetõttu kasutatakse XPS foam soojustusplaate ehitiste kaitseks külmakergete ja külmasildade eest, keldriseinte, soklite, vundamentide, pinnasel põrandate, pööratud katuste ja külmhoonete isoleerimisel. Samuti kasutatakse XPS foam soojustust teede, tänavate, raudteede, lennuväljade, liuväljade, vee- ja kanalisatsioonitrasside ning teiste insenerrajatiste külmakaitseks. XPS foam soojustusplaate saab kasutada ka nn. tavakonstruktsioonide – seinte, lagede ja katuste soojustamiseks. Siinkohal tuleb arvestada, et lahendus ehitusfüüsikaliselt õige oleks. Suurema aurutakistusega materjalid peavad konstruktsioonis olema seespool kui väiksema aurutakistusega materjalid. Seega XPS foam soojustusplaadid sobivad ka monoliitse raudbetoon-konstruktsiooniga hoonete soojustamiseks, samuti niiskete ruumide (vannitoad) viimistlus-plaatide aluseks soojustamiseks.
Sõltuvalt kasutusotstarbest võivad toodetel olla erinevad mõõtmed ja tehnilised näitajad. Plaatide laius on sõltuvalt serva kujust 585 või 600 mm ja pikkus 1185, 2385, 2400 mm. Plaatide paksused on vahemikus 20 kuni 150 mm. Eritellimisel on võimalik ka 4 meetri pikkuseid ning kokkuliimimise teel kasvõi 600 mm paksusi plaate toota. Tavaliste XPS foam soojustusplaatide soojuserijuhtivustegur jääb vahemikku 0.033-0.036 W/mK. XPS foam isolatsiooniplaadid on väga kõrge koormustaluvusega. Toodetavate plaatide lühiajaline koormustaluvus on 250 kN/m² – 700 kN/m², pikaajaline 90 kN/m² – 250 kN/m². Kasutatav XPS foami tooteklass valitakse pikaajalise koormuse järgi konstruktsioonis. Tooteid valmistatakse tihedusega 30-42 kg/m³.
Keldri välisseinte soojustamine säästab energiat ning parandab oluliselt ruumi sisekliimat. Paigaldades soojaisolatsiooni keldriseina välispinda, satub seni temperatuurikõikumistele allunud sein plusstemperatuuri tsooni, püsides soe ning kuiv. Maapinnas on alati niiskust, olles pärit osaliselt sademetest, osaliselt pinnaseveest. Pinnases toimub alaliselt veeauru difusioon, talveperioodidel veel pidev külmumis-sulamisprotsess, mis annab kõik eelised ekstrudeeritud polüstüreenist soojustusplaatide kasutamiseks. Need säilitavad oma soojustuslikud omadused aastakümneteks, on niiskuskindlad ja survele ning pinnase külmumissulamistsüklitele vastupidavad. Plaate on kerge töödelda, need ei lagune ja peavad vastu ka ekstreemsetele kasutustingimustele. XPS soojustus kaitseb keldriseinte hüdroisolatsiooni ka mehaaniliste vigastuste eest. Tavajuhtudel, kui keldriseinte taguseks materjaliks saab olema kruus või liiv, kasutatakse keldriseinte soojustamiseks XPS 250 foam SL plaate. Kui kasutada tagasitäiteks sama olemasolevat pinnast, et vältida pinnasemasside transportimist, tuleks kasutada soonitud pinnaga ja geotekstiiliga kaetud soojustusplaate PM XPS 300 foam SL (endine PERIMATE). Vertikaalsete dreenivate soontega ja geotekstiiliga kaetud plaadi külg peaks jääma pinnase poole! Sooned on 6×6 mm ja sammuga 25 mm. Tänapäeval kütteenergia säästu huvides oleks soovituslik keldriseina soojustuse paksus laotud plokkseina puhul 150 mm ja valatud raudbetoonseina puhul 200 mm. Pinnasel põranda soojustuse soovituslik paksus oleks minimaalselt 200 mm, hoone servade alal 300 mm.
Isolatsiooniplaate saab kergesti lõigata ja paigaldada.. Vertikaalse hüdroisolatsiooni korral kinnitatakse XPS foam soojustusplaadid otse hüdroisolatsiooni külge lahustivaba ja plaati mitte kõrvetava külma bituumeni baasil valmistatud mastiksiga weber.tec Superflex 10, millega ka eelneva hüdroisolatsiooni saab tehtud. Teise variandina on kasutada soojustusplaatide kinnitamiseks spetsiaalset polüuretaanvahtliimi weber.therm PU Fix. Ilma keldrita konstruktsioonis, juhul, kui pole vertikaalset hüdroisolatsiooni vaja, saab XPS foam plaadid kinnitada sokli külge ka mehaaniliselt plasttüüblitega. XPS foam soojustusplaate saab omavahel kinnitada FOAMLOCK klambri abil, toote kood: 60155, 400 tk pakis. See aitab plaate pinnases fikseerida enne täite tegemist. Krohvimisel tuleb XPS foam plaadi pind eelnevalt karestada (näiteks jämedama liivapaberiga) ning siis sobiva krohviga see katta.
- Kõrge survetugevus
- Olematu veeimavus
- Head soojustusomadused
- Kerge töödeldavus
- Saab liimida otse hüdroisolatsioonile kasutades Weberi tooteid
- Omaduste muutumatus
- Taaskasutatavus
- Sobilik kasutada vundamentide, keldriseinte, otse pinnasel põrandate ja pööratud katuste soojustamiseks, samuti väikemajade aluste külmakaitseks, keltsatõkkeks.
Sokli viimistlemine
Sokliosaks peetakse piirkonda maapinna ja fassaadiosa vahel. Selle ala kõrgus maapinnast peab olema minimaalselt 300 mm. Tegemist on nn pritsmevee mõjualaga, kus krohvid peavad taluma oluliselt suuremat niiskuskoormust ning samuti pidama hästi vastu külmatsüklitele. Ühelt poolt on probleemiks nähtava osa pidev kokkupuude pritsmeveega, kuid teisalt peavad soklis kasutatavad krohvid toime tulema ka pinnaseniiskusega. Selle pealtnäha väikese fassadiosa ehitamine nõuab aga ülimat täpsust ehitajalt ning kindlasti tuleb kasutada ainult selleks ettenähtud tooteid.
Sokli piirkonnas tuleb soojustus sarnaselt fassaadi soojustusele armeerida mineraalse armeerseguga weber.therm 310 ja klaaskiudvõrguga weber 397 ning reeglina minnakse selle armeeringuga umbes 100 mm tagasitäite piirist maa sisse. Kuna sokliosa on paratamatult suurema vigastusohuga piirkond, siis on mõistlik sinna planeerida topeltarmeering. St et armeerimissegu kihipaksus on tavapärase 5 mm asemel minimaalselt 8 mm ning ühe kihi armeervõrgu asemel uputatakse segusse kaks kihti võrku. Selline meetod tagab umbes kaks korda suurema mehaanilise löögitugevuse ning paksem krohvikiht peab paremini vastu ka meie põhjamaisele kliimale. Seejärel tuleb armeeritud pind kruntida weber.prim 403-ga ning pinnale kantakse niiskust taluv dekoratiivkrohv.
Seejärel on pind valmis viimistlemiseks. Kuna see piirkond fassaadist on pidevalt suure niiskuskoormuse all, siis on väga oluline kasutada ainult selliseid viimistluskrohve, mille veeimavus on väike ning mis ei märguks pidevalt läbi. Reeglina tähendab see, et nt fassaadil kasutatavaid mineraalseid ülevärvitavaid krohve peaks soklis vältima. Ühe sellise erandina saab välja tuua Weberi mineraalse dekoratiivkrohvi weber.star 224 AquaBalance, millel on koostises veeimavust vähendavad lisaained ning tänu sellele sobivad nad ülevärvituna ka soklis kasutamiseks. Kuid eelkõige leiavad sokli piirkonnas kasutust ikkagi nn ämbrikrohvid, mille veeimavus on juba märgatavalt väiksem. Weberi tootevalikust on levinuimad tooted selleks nt silikoonkrohv weber.pas 481 AquaBalance või siloksaankrohv weber.pas 471 AquaBalance.
Kuna antud piirkond on ka määrdumisele oluliselt altim, siis on mõistlik kasutada juba kohe veidi kirjumaid viimistluslahendusi. Viimastel aastatel on üheks levinuimaks variandiks saanud kirjukivikrohv ehk mosaiikkrohv weber.vetonit KiviPinnoite, mis on saadaval iseenesest kõigest neljas toonis, kuid antud toonid katavad ära klassikalise Skandinaavia arhitektuuri värvispektri, olles peamiselt halli ja punase graniitkivi baasil – punane, helehall, tumehall ja must.
Sarnaselt kirjukivikrohvidele on Weber juba aastakümneid pakkunud lahendust nimega kivipuruviimistlus. Selle tehnoloogia puhul kantakse aluspinnale esmalt värviline mineraalne liimsegu ning sinna sisse visatakse käsitsi naturaalne kivipuru. Kuna kivipuru fraktsioon on kuni 5 mm, siis jääb kivipuruviimistlus seinas mistahes krohvidega võrreldes oluliselt robustsem ning omal moel on see sokli jaoks vägagi sobiv.
Kui sokliosa on krohvitud ja viimistletud, siis on ülimalt oluline kanda pinnasesse jäävate krohvide kaitseks sinna peale mineraalne võõbatav hüdroisolatsioon weber.tec 824 (1-K toode) või weber.tec Superflex D2 (2-K toode). See hüdroisolatsioonikiht peab algama minimaalselt 100 mm krohvi alumisest servast altpoolt (et vältida igasugust niiskuse kapillaarset veetõusu mööda soojustust aluskrohvini) ning lõppema 50 mm tagasitäite piirist kõrgemal. Kuna hüdroisolatsioon on halli tooniga, siis see 50 mm riba on võimalik hiljem soklikrohviga samas toonis fassaadivärviga katta. Kogu maa alla jääv osa tuleb hiljem katta drenaažimatiga, lisaks vee paremale dreenimisele tagab ta ka piisava hüdroisolatsiooni kaitse tagasitäite poolt tehtavate mehaaniliste vigastuste vastu.